Sõnaliigid | Käänded | Lauseliikmed | Varia | Tegusõna |
---|---|---|---|---|
Mis on nimisõna.
Tähistab olendit, nähtust või eset.
|
Mis on osastav.
Vastab küsimustele keda? mida?
|
Mis on öeldis.
Kõige olulisem lauseliige, lause tuum.
|
Mis on antonüüm.
Vastandsõna ehk ...
|
Mis on -ma tegevusnimi.
Tegusõna sõnastikuvorm.
|
Mis on tegusõna.
Sõnaliik, mis väljendab tegevust.
|
Mis on seesütlev.
Vastab küsimustele kelles? milles?
|
Mis on sihitis.
Näitab, millele tegevus on suunatud.
|
Mis on sünonüüm.
Sama tähendusega sõna ehk ....
|
Mis on olevik.
Tegusõna aeg, mil tegevus toimub rääkimisega samal ajal.
|
Mis on hüüdsõna.
Sõnaliik, millega väljendatakse tundeid või jäljendatakse helisid.
|
Mis on kaasaütlev.
Vastab küsimustele kellega? millega?
|
Mis on määrus.
Lauseliige, mis väljendab tegevuse asjaolusid.
|
Mis on dialoog.
Kahekõne ehk .....
|
Mis on lihtminevik.
Tegusõna aeg, mil tegevus on toimunud enne sellest rääkimist.
|
Mis on kaassõna.
Muutumatu sõna, mis esineb koos käändsõnaga.
|
Mis on omastav.
Vastab küsimustele kelle? mille?
|
Mis on alus.
Väljendab lauses tegijat.
|
Mis on rekvisiit.
Lavastuses kasutatav ese ehk ....
|
Mis on umbisikuline tegumood.
Tegumood, kus tegija ei ole teada või on kindlaks määramata.
|
Mis on sidesõna.
Sõnaliik, mille ülesanne on siduda sõnu või lauseid.
|
Mis on rajav.
Vastab küsimustele kelleni? milleni?
|
Mis on öeldistäide.
Kuulub verbi olema juurde.
|
Mis on ortograafia.
Õigekiri ehk ...
|
Mis on tingiv kõneviis.
Kõneviis, millega väljendatakse tegevust, mis mingil tingimusel toimuks või oleks toimunud.
|