KALAD KAHEPAIKSED ROOMAJAD LINNUD IMETAJAD
100
alammõõt
Püütava kala väikseim lubatud pikkus
100
kõigusoojased
Kehatemperatuuri järgi on kahepaiksed
100
krokodillid
Suured lihatoidulised, enemasti vees elavad roomajad
100
kattesuled
Nii nimetatakse tiibu ja keha katvaid sulgi
100
piimanäärmed
Näärmed, mis on vaid imetajate emasloomadel
200
küljejoon
Kalade meeleelund, mille abil nad tajuvad vee võnkumist
200
sabakonnad
Kahepaiksete rühm, kelle hulka kuuluvad vesilikud
200
kestumine
Protsess, mille ajal roomajad kasvavad
200
röövlinnud
Nii nimetatakse linde, kes toituvad selgroogsetest loomadest
200
7
Imetajate kaelalülide arv
300
lepiskalad
Nii nimetatakse kalu, kes toituvad peamiselt selgrootutest ja taimedest
300
1
Kahepaiksete kaelelülide arv
300
keel
Madude haistmiselund
300
veelinnud
Lindude rühm, kelle varvaste vahel on ujulestad
300
ürgimetajad
Imetajate rühm, kelle hulka kuuluvad nokkloom ja sipelgasiil
400
siirdekala
Kala, kes rändab sigima mageveest merre või vastupidi
400
loomtoidulised
Kõik Eestis elavad konnad on toitumisviisilt
400
sisalikud
Kõige arvukam roomajate rühm
400
püsisoojased
Nii nimetatakse loomi, kelle kehatemperatuur ei sõltu väliskeskkonna temperatuurist
400
kiskjad
Imetajate rühm, kellel on kihvad
500
sõõrsuud
Maduja kehaga, lehtrikujulise suuga ja soomusteta kalalaadsed loomad
500
kõre
Juttselg-kärnkonn ehk ....
(on kahepaiksetest Pärnumaa sümbol)
500
kivisisalik
Eesti kõige haruldasem roomaja
500
metsvint
Eesti kõige arvukam laululind
500
närilised
Imetajate rühm, kelle eesmised (lõikehambad) kasvavad kogu elu






SELGROOGSED LOOMAD

Press F11 for full screen mode



Limited time offer: Membership 25% off


Clone | Edit | Download / Play Offline