Liigniiske ala, kus maapinda katab paks turbakiht.

Enimlevinud taimed soos ja rabas.

Nende vastsed elavad trubasamblas, toitudes sellest.

Tema on Eesti metsade suurim imetaja.

Selleks otstarbeks kuivendati eelmistel aastakümnetel palju sood.

Soo arengu algaste.

Eesti ainsad putuktoidulised taimed.

Veelembene madu.

Linnuliik, kes pesitseb ainult rabas. Nime poolest meenutab üht kodulindu.

Neid puuliike istutati kuivendutud soodesse kõige rohkem.

Vaheaste madalsoo ja raba vahel.

Valminult oranži värvi maitsva viljaga taim.

Seda roomajat leidub Eestis arvukalt üle kogu maa.

Suur lind, kelle häälitsust kutsutakse kruuksumiseks.

Turba koorimine masinatega õhukeste kihtidena.

Soo arengu lõppaste, kus rabapinnas koosneb peaaegu täielikult turbast.

Vitamiinirohke hapu punase viljaga taim.

Selle putuka vastne peitub taimevarre küljes olevasse vahutompu.

Soos pesitsev kakuline.

See on turba peamine kasutusala.

Soole iseloomulikud puitunud varrega taimed, mis ulatuvad vaevalt üle põlve.

See taim on nime saanud oma valge koheva õisiku järgi.

See on mitmetel kiililiikidel saagi püüdmiseks.

See suur lind, kes pesitseb rabasaartel, on looduskaitse all.

Suur põhjus, miks on vaja soid kaitsta.