Pinnavormid/pinnamood | Absolute ja suhteline kõrgus | Suurpinnavormid | Eesti pinnamoe kujunemine |
---|---|---|---|
Mis on pinnavormid?
Pinnavormid on maapinna ebatasasused.
|
Maapinna kõrgusi ja sügavusi kujutatakse:
Füüsilistel kaartidel
|
Kõige idapoolsem on ............, mis ääristab põhjast ja läänest Eesti suurimat järve.
Peipsi madalik
|
Eesti pinnamood on tekkinud peamiselt ..... toimel.
Mandrijää
|
Maapinna madalamad osad:
Nõgu ja org
|
Samakõrgusjooned on:
Jooned mis annavad ülevaate kõrgustike ja madalike kõrgemate või madalamate osade ulatusest ning paiknemisest.
|
Asub Põhja-Eestis selle kõrgeim pinnavorm on Emumägi:
Pandivere kõrgustik
|
Moreen on:
Peenestunud kivid, kruus ja liiv.
|
Kõrgustiku moodustavad:
Künkad, nendevahelised nõod ja orud.
|
Suure Munamäe absoluutne kõrgus on:
318 meetrit
|
........ on kitsas poolsaarte ja lahtedega maa-ala Soome lahe ääres.
Põhja-Eesti rannikumadalik
|
....... mäestikus oli jää mitme kilomeetri paksune.
Skandinaavia
|
Koht kus on üldiselt tasane, kuid vaheldusrikas, kus kõrgustikud vahelduvad madalike, nõgude ja orgudega.
Selline ulatuslik maa-ala on lauskmaa.
|
Pinnavorm mille suhteline kõrgus on üle 200m
Mägi
|
Kesk-Eesti tasandik paikneb Pandivere kõrgustiku ja Võrtsjärve madaliku vahel ning on valdavalt ...... m kõrge.
60-80 meetrit
|
........ kujundas ka Otepää ümbruse pinnamoodi.
Mandrijää
|
Eesti pinnamoe suurvormid on:
Kõrgustikud, tasandikud, lavamaad, madalikud ja Põhja-Eesti paekallas.
|
Maapinna ehe punkti kõrgus teise suhtes on:
Suhteline kõrgus
|
Mis linnad jäävad Haanja kõrgustiku aladele:
Misso, Laura, Vastselinna ja Rõuge
|
Mandrijäätekkelised pinnavormid on:
Voored, moreenkünkad, otsamoreenid, moreentasandikud, oosid. mõhnad ja ürgorud.
|