Ainete olekud Soojuspaisumine Kapillaarsus ja märgamine Jõed ja järved Jõgede ja järvede elustik
100
Mis on jää?
Vee tahke olek.
100
Mis on paisumine?
Seda teevad kehad soojenedes.
100
Mis on märgamine?
Vee võime teha teha teatud materjale märjaks.
100
Mis on kärestik?
Madal, kivine ja kiire vooluga jõeosa.
100
Kes on kobras?
Laia sabaga jõgede ääres elav loom.
200
Mis on sulamine?
Tahke oleku muutumine vedelaks.
200
Mis on hõredamaks?
Aine osakesed lähevad soojenedes üksteisest kaugemale, see tähendab, et aine muutub ...
200
Mis on kapillaar?
Peen toruke.
200
Mis on kihistumine?
Olukord, kus veekogus olev vesi on ülevalt alla erineva temperatuuriga.
200
Kes on ühepäevik?
Tema valmik ei toitu kordagi.
300
Mis on gaas?
Selles aine olekus asetsevad aine molekulid üksteisest kaugel, sellel puudub kindel kuju ja seda saab kokku suruda.
300
Mis on +4 C kraadi?
Vesi on sellel temperatuuril kõige tihedam ja raskem.
300
Mis on õlised materjalid?
Selliseid materjale vesi ei märga.
300
Mis on rannajärv?
Endisest merelahest tekkinud järv.
300
Mis on hõljum?
See koosneb veekogus hõljuvatest pisiorganismidest.
400
Mis on nähtav veeaur?
Väikesed õhus hõljuvad veepiisad.
400
Mis on ülevalt?
Vedelikku tuleb jahutada sealt, selleks et kogu vedelik jahtuks.
400
Mis on kapillaarsus?
Veetaseme muutus peenikestes torukestes.
400
Mis on Rõuge Suurjärv?
Eesti sügavaim järv.
400
Mis on veeõitseng?
See on vetikhõljumine vohamine veekogus.
500
Mis on veeldumine?
Veeauru muutumine veeks.
500
Mis on soojuspaisumine?
Aine või keha ruumala muutumine temperatuuri muutudes.
500
Mis on pindpinevus?
Molekulide omadus üksteisest kinni hoida. Tänu sellele toimib ka kapillaarsuse nähtus.
500
Mis on jõgikond?
Maa-ala, kust vesi jõkke koguneb.
500
Kes on tootjad?
Eluskoosluses on nendeks taimed.






Esimese poolaasta kordamine

Press F11 for full screen mode



Limited time offer: Membership 25% off


Clone | Edit | Download / Play Offline