Ainete olekud | Soojuspaisumine | Kapillaarsus ja märgamine | Jõed ja järved | Jõgede ja järvede elustik |
---|---|---|---|---|
Mis on jää?
Vee tahke olek.
|
Mis on paisumine?
Seda teevad kehad soojenedes.
|
Mis on märgamine?
Vee võime teha teha teatud materjale märjaks.
|
Mis on kärestik?
Madal, kivine ja kiire vooluga jõeosa.
|
Kes on kobras?
Laia sabaga jõgede ääres elav loom.
|
Mis on sulamine?
Tahke oleku muutumine vedelaks.
|
Mis on hõredamaks?
Aine osakesed lähevad soojenedes üksteisest kaugemale, see tähendab, et aine muutub ...
|
Mis on kapillaar?
Peen toruke.
|
Mis on kihistumine?
Olukord, kus veekogus olev vesi on ülevalt alla erineva temperatuuriga.
|
Kes on ühepäevik?
Tema valmik ei toitu kordagi.
|
Mis on gaas?
Selles aine olekus asetsevad aine molekulid üksteisest kaugel, sellel puudub kindel kuju ja seda saab kokku suruda.
|
Mis on +4 C kraadi?
Vesi on sellel temperatuuril kõige tihedam ja raskem.
|
Mis on õlised materjalid?
Selliseid materjale vesi ei märga.
|
Mis on rannajärv?
Endisest merelahest tekkinud järv.
|
Mis on hõljum?
See koosneb veekogus hõljuvatest pisiorganismidest.
|
Mis on nähtav veeaur?
Väikesed õhus hõljuvad veepiisad.
|
Mis on ülevalt?
Vedelikku tuleb jahutada sealt, selleks et kogu vedelik jahtuks.
|
Mis on kapillaarsus?
Veetaseme muutus peenikestes torukestes.
|
Mis on Rõuge Suurjärv?
Eesti sügavaim järv.
|
Mis on veeõitseng?
See on vetikhõljumine vohamine veekogus.
|
Mis on veeldumine?
Veeauru muutumine veeks.
|
Mis on soojuspaisumine?
Aine või keha ruumala muutumine temperatuuri muutudes.
|
Mis on pindpinevus?
Molekulide omadus üksteisest kinni hoida. Tänu sellele toimib ka kapillaarsuse nähtus.
|
Mis on jõgikond?
Maa-ala, kust vesi jõkke koguneb.
|
Kes on tootjad?
Eluskoosluses on nendeks taimed.
|