Jõed ja järved | Vesi kui aine | Vee kasutamine ja kaitse | Asula | Eesti pinnamood |
---|---|---|---|---|
Mis on Võhandu?
See on Eesti pikim jõgi.
|
Mis on veeaur?
See on vee gaasiline olek.
|
Mis on põhjavesi?
Maakoore lõhedesse ja muudesse tühimikesse kogunenud vesi.
|
Mis on asula?
Nii nimetatakse oamette asuvat eluhoonete ja õuede rühma.
|
Mis on küngas?
Kõrgem koht maapinnal.
|
Mis on peajõgi?
Suurem jõgi, millesse suubuvad lisajõed või millest lähtuvad harujõed.
|
Mis on märgamine?
Vee võime teha teatud materjale märjaks.
|
Mis on hüdrosfäär?
Kogu maailma vesi kokku.
|
Mis on park?
Haljastu, kus kõige tähtsamad taimed on puud.
|
Mis on kõrgustik?
Selle moodustavad künkad, nendevahelised nõod ja orud.
|
Mis on jõestik?
See koosneb peajõest, lisajõgedest ja harujõgedest.
|
Mis on soojuspaisumine?
Aine või keha ruumala muutumine temperatuuri muutumisel.
|
Mis on heitvesi?
Inimetegevuse tagajärjel saastunud vesi.
|
Mis on inimkaaslejad?
Need loomad elavad inimese läheduses inimese soovist sõltumata.
|
Mis on samakõrgusjoon?
Need jooned ühendavad kaardil või plaanil kujutatava ala kõiki ühesuguse kõrgusega punkte.
|
Mis on umbjärv?
Järv, millel puudub väljavool.
|
Mis on kapillaarsus?
Veetaseme muutumine peenikestes torukestes.
|
Mis on lahustumine?
Nähtus, kus aineid omavahel segades muutub üks ühtlaselt väikesteks, silmaga nähtamatuteks osadeks.
|
Mis on parasiidid?
Organismid, mis elavad teise elusolendi peal või sees, toitudes neist.
|
Mis on füüsiline kaart?
Sellel kaarditüübil kujutatakse maapinna kõrgusi ja sügavusi.
|
Mis on Rõuge Suurjärv?
See on Eesti sügavaim järv.
|
Mis on pindpinevus?
Veemolekulide võime hoida üksteisest kinni. Selle läbi hoiab veetilk oma kuju.
|
Mis on happevihmad?
Sellised kahjulikud sademed tekivad suurlinnade ja tööstusrajoonide piirkondades.
|
Mis on hajaküla?
Mitmel pool Eestis enim levinud külatüüp, kus talud paiknevad üksteisest kaugel ning nende vahel on põlde ja niite.
|
Mis on Põhja-Eesti rannikumadalik?
Kitsas poolsaarte ja lahtedega maa-ala Soome lahe ääres Eesti põhjaosas.
|